18. aprillil 2022, Värskas

2019. a detsembris kuulutas ÜRO Peaassamblee välja rahvusvahelise põliskeelte aastakümne 2022-2032, eesmärgiga suunata tähelepanu paljude põliskeelte kriitilisele olukorrale üle maailma ning innustada tegevust nende säilimiseks, taaselustamiseks ja edendamiseks. Samal ajal asutati Karilatsis Eesti põliskeelte koostöökogu, mis tänaseks koondab kaksteist organisatsiooni ja esindab viit keelekogukonda.

Eesti põliskeelte - võro, seto, mulgi ja kihnu keele ning Kuusalu rannakeele - kogukondade esindajatena deklareerime, et ka Eestis on olemas põliskeeled rahvusvahelise põliskeelte aastakümne tähenduses. Seega puudutab alanud rahvusvaheline põliskeelte aastakümme otseselt ka meie kogukondi ja Eesti riiki.

Rahvusvaheline põliskeelte aastakümme on eelkõige võimalus senisest veelgi rohkem ja paremini kaasa aidata Eesti põliskeelte elujõulisuse säilimisele ning nende taaselustamisele, võttes aluseks maailma põlisrahvaste ja põliskeelte kogukondade kogemusi ning parimaid praktikaid. Peame oluliseks, et järgneva kümne aasta jooksul kasvaks Eesti põliskeelte kõnelejate arv, et meie keeled oleksid igapäevases kasutuses nii kodus, koolis, meedias kui ka asjaajamises.

Usume, et Eesti põliskeelte kogukondadel on tuua häid näiteid meie keelte edendamisest (sh mitmesugused keeletehnoloogiad ja veebilahendused, mis toetavad Eesti e-riigi kuvandit), millega innustada ja toetada põliskeelte taaselustamist ka teistes riikides.

Osalemine rahvusvahelise põliskeelte aastakümne tegevustes täisväärtuslike põliskeelte kogukondadena on seega nii meie, Eesti riigi kui ka rahvusvahelise põlisrahvaste ja -keelte liikumise huvides. Heaks näiteks sellest on seto sootska Rein Järvelille osalemine põliskeelte aastakümne juhtgrupi töös aastatel 2021-2023 Eesti põliskeelte koostöökogu, aga ka Ida-Euroopa regiooni põlisrahvaste esindajana. Täname siinkohal UNESCOt kui rahvusvahelise põliskeelte aastakümne juhtagentuuri, aga ka Venemaa ja Läti põlisrahvaste organisatsioone, võimaluse eest kaasa rääkida põliskeelte aastakümne kujundamisel.

UNESCO poolt vastu võetud põliskeelte aastakümne üleilmne tegevusplaan (Global Action Plan) kutsub üles liikmesriike koostama riiklikke tegevuskavasid (National Action Plan) põliskeelte aastakümne eesmärkide elluviimiseks, koostöös põlisrahvaste institutsioonide ja organisatsioonidega ning erinevate avalike ja teadusasutustega, koos teiste riiklikul ja kohalikul tasandil töötavate avaliku ja erasektori partneritega. Riiklikud tegevuskavad kirjeldavad konkreetse valitsuse lähenemisviisi ja tegevussuunda ülemaailmse tegevuskava lokaliseerimiseks. Samuti eeldatakse, et riiklikud tegevuskavad annavad valitsusasutustele ja pädevatele asutustele, aga ka kodanikuühiskonna organisatsioonidele ning teistele avaliku ja erasektori organisatsioonidele juhiseid oma institutsionaalsete plaanide väljatöötamiseks.

Sellised riiklikud kavad, mis on kooskõlas ülemaailmse tegevuskavaga, käsitlevad asjakohaseid piirkondlikke, riiklikke ja kohalikke keelelisi eripärasid, määravad kindlaks riiklikud prioriteedid, pakuvad asjakohaseid tegevusi, tuginevad olemasolevatele partnerlustele või juhtimisstruktuuridele ja loovad uusi, näiteks julgustades moodustama riiklikke komiteesid. Sellised komiteed koosneksid paljudest sidusrühmadest, kes jagaksid vastutust, tagaksid nõuetekohase koordineerimise, järelevalve ja aruandlusprotsessid riiklikul tasandil ning eraldaksid vajalikud inim-, rahalised ja institutsionaalsed ressursid. Mitmed riigid on seda üleskutset järginud ning nüüdseks tegevuskava koostanud või koostamas.

Soovime, et ka Eesti Vabariik võtaks endale ülesandeks käesoleva, 2022. a jooksul koostada selline tegevuskava, eesmärgiga tagada Eesti põliskeeltele maksimaalne kaitse ja tugi järgneva kümne aasta jooksul. Lisaks sellele tervitame Eesti Vabariigi püüdlusi toetada meie soome-ugri ja samojeedi hõimurahvaste keelte taaselustamist väljaspool Eestit, sh Venemaal, Lätis ja Põhjamaades. Need kaks suunda täiendavad üksteist: mida paremini Eesti riik toetab omaenda põliskeeli, seda tugevama sõnumi see saadab meie hõimurahvastele Venemaal ja mujal.

Eesti põliskeelte koostöökogu liikmetena avaldame valmidust teha Eesti riigiga igakülgset koostööd riikliku tegevuskava koostamisel, sh Eesti-siseste eesmärkide ja mõõdikute seadmisel, ning selle tegevuskava elluviimisel.

Lisaks teeme Riigikogule ettepaneku lisada keeleseadusesse Eesti põliskeele mõiste kooskõlas rahvusvaheliste heade praktikate ja Eesti põliskeelte kogukondade vajadustega.

Toogu alanud rahvusvaheline põliskeelte aastakümme palju head põliskeeltele nii Eestis kui kogu maailmas!


Eesti põliskeelte koostöökogu

Võro Instituut

Võro Selts VKKF

Seto Kongressi Vanemate Kogo

Seto Instituut

Seto Infoselts

Seto Kultuuri Fond

Seto Laste Kool

Mulgi Kultuuri Instituut

Kihnu Kultuuriruum

Kihnu Elav Pärimus

Rannakeele keskus

URALIC Keskus