2-8. veebruarini viidi rühma võru keele aktivistide ja URALIC Keskus MTÜ pool läbi veebiküsitlus võru keelepoliitikast, mis oli suunatud Riigikogu kandidaatidele Kagu-Eestist (Võro-, Valga- ja Põlvamaalt). Küsitluse eesmärgiks oli kaardistada ja avalikkusega jagada kandidaatide seisukohti sellest, kuidas Eesti riik võiks järgmise nelja aasta jooksul toetada võru keele hoidmist ja arendamist eelkõige selle põlisel alal – Vana-Võromaal. Küsitluses osales 48 kandidaati ning vastamisprotsent oli 62,3%.

Võru keelepoliitika küsitlus näitas veenvalt, et ülekaalukas enamus osalenud Riigikogu kandidaate Kagu-Eestist (73%) leiab, et Eesti riik peaks panustama senisest rohkem ja paremini võru keele hoidmisse, õpetamisse ja arendamisse. See on käesoleva küsitluse peamine ning läbiv sõnum, mille võidukad kandidaadid võtavad loodetavasti kaasa ka Riigikogusse.

Erakondadest valitses üksmeel riigi senise panuse ebapiisavuse osas Sotsiaaldemokraatide ning EKRE kandidaatide seas, samas kui enamus Reformierakonna kandidaate leidsid, et riigi senine panus on olnud piisav. Enamus ülejäänud erakondade kandidaate hindasid riigi senist panust ebapiisavaks.

81% vastanutest toetasid võimalust märkida Rahvastikuregistris emakeeleks võru keele. Kuigi selle muudatuse tegemine ei nõua Riigikogu sekkumist, on see siiski oluline sõnum Siseministeeriumi haldusalas oleva Rahvastikuregistri administraatoritele, kes hea tahtmise korral võiksid vastava muudatuse teha kasvõi praegu.

Koguni 92% vastanutest leidsid, et võru keel peaks kuuluma Vana-Võrumaa lasteaedade ja koolide õppeainete hulka. Kuigi seda küsimust tõlgendati erinevalt (osa kandidaate toetasid vabatahtlikku, osa kohustuslikku õpet), näitab see siiski valmidust panustada senisest enam võru keele õpetamisse selle põlisel alal Vana-Võrumaal.

Toetus võru keelele kui teisele õppekeelele eesti keele kõrval – nt tööõpetuses või muusikas – oli mõneti madalam (66%), kuid leidis siiski vastanute enamuse toetuse. See tähendab, et tegemist on arvestatava ideega, mida kaaluda Vana-Võrumaa haridusmudeli kujundamisel.

71% vastanutest leidsid, et et Eesti Rahvusringhääling (ERR) peaks igapäevaselt edastama võrukeelseid tele- ja raadiosaateid ning veebisisu. See on oluline sõnum Rahvusringhäälingule, arvestades et praegu edastab ERR võrukeelset sisu vaid 5 minutit nädalas Vikerraadiost.

Küsitluse läbiviijad soovivad, et Kagu-Eesti ja eriti Vana-Võrumaa valijad võtaksid oma valimiseelistuste kujundamisel arvesse muuhulgas kandidaaatide seisukohti võru keele hoidmise ja arendamise osas, sest võru keel on oluline osa meie piirkonna ja selle elanike identiteedist ning Eesti ja kogu maailma kultuurilisest mitmekesisusest laiemalt. Käimasoleval UNESCO rahvusvaheliste põliskeelte kümnendil 2022–2032 oleks õige, et Kagu-Eestist valitud Riigikogu liikmed seisavad oma ametiajal muuhulgas ka võru keele ja kultuuri eest.

Detailsem analüüs küsitluse tulemustest on loetav siin:  Küsitlus võru keelepoliitikast_V2.pdf

Täiendav info:  oliver.loode@uralic.org, Tel. +372 513 2992