2018. a oktoobris väljahõigatud kodanikualgatus „Soomaa haabjas UNESCOsse“ on jõudnud järgmisesse arengufaasi - alanud on taotluse koostamine Soomaa haabjakultuuri esitamiseks UNESCO kiireloomulist kaitset vajava vaimse kultuuripärandi nimekirja. MTÜ Eesti Haabjaseltsi eestvedamisel valmib taotlus 2019. a detsembriks, mis omakorda võimaldab taotlust UNESCOle esitada juba 2020. a märtsis. UNESCO taotluse koostamist toetab Rahvakultuuri Keskus regionaalse kultuuritegevuse programmist.

Ametliku ettepaneku Soomaa haabjakultuuri esitamiseks UNESCO vaimse kultuuripärandi nimekirja tegid 2018. a oktoobris tollasele kultuuriministrile Indrek Saarele MTÜ Eesti Haabjaselts ja MTÜ Põlisrahvaste arengu keskus. Ettepanekut ajendas soov UNESCO tunnustuse kaudu kaasa aidata Soomaa haabjaehituse ning üldisemalt haabjakultuuri pikaajalisele edasikestmisele. Kuna ühepuupaadi traditsioon on levinud paljude soome-ugri põlisrahvaste seas, aitaks Soomaa haabjakultuuri tunnustus UNESCO poolt hoogustada ka hõimurahvaste püüdlusi säilitada ja taaselustada nende ühepuupaatide traditsioone.  

Tänaseks on algatusega „Soomaa haabjas UNESCOsse“ liitunud täiendavaid partnereid, sh Rahvusliku Ehituse Selts ja Eesti Rahva Muuseum, Keskkonnaamet ja Rohelise Jõemaa Koostöökogu. Erinevalt senistest Eesti kultuurinähtustest, mis on võetud UNESCO vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja (laulu- ja tantsupidu, Kihnu kultuuriruum, seto leelo, võru suitsusaun) on Soomaa haabjakultuuri taotlus kavas esitada UNESCO kiireloomulist kaitset vajava vaimse kultuuripärandi nimekirja. MTÜ Eesti Haabjaseltsi esindaja Aivar Ruukeli sõnul tuleneb see haabjakultuuri eripärast: „Kuigi täna on Eestis mitmeid kogenud haabjameistreid, peame juba praegu mõtlema tulevikule ja tagama, et ka 20-30 aasta pärast on haabjakultuur Soomaal elujõuline. Sellele aitab kindlasti rahvusvaheline tunnustus, et Soomaa haabjakultuur on ainulaadne, väärtuslik ja vajab kiireloomulist kaitset“.  

Rahvakultuuri Keskuse poolt regionaalse kultuuritegevuse programmist eraldatud toetus võimaldab 2019. aasta lõpuks koostada tugeva taotluse, mille põhjal Kultuuriministeerium saab otsustada esitamise UNESCOle. Aasta jooksul toodetakse muuhulgas UNESCO nõuetele vastav lühifilm Soomaa haabjakultuurist, koostatakse pikaajaline Soomaa haabjakultuuri kaitsekorralduskava ning viiakse läbi kogukonnakoosolekud, tagamaks Soomaa kogukonna aktiivse kaasatuse ning toetuse haabjakultuuri taotluse esitamiseks UNESCOsse.  

13. mail Saarisoos (Soomaa) toimunud projekti töökoosolekul otsustati muuhulgas kajastada UNESCO taotluse koostamise projekti Eesti Haabjaseltsi veebilehe haabjas.com kaudu. Töörühma liikme Oliver Loode (Põlisrahvaste arengu keskus) sõnul on UNESCO taotluse koostamine väärtuslik tegevus sõltumata UNESCO lõplikust otsusest: „Projekt #Haabjas2UNESCO on hea ajend, et rääkida haabjakultuurist ja kavandada selle pikaajalist edasikestmist. See on ka suurepärane võimalus sidemete loomiseks ja tihendamiseks paljude maailma põlisrahvastega – soome-ugri hõimurahvastest Kanada läänekalda põlisasukateni.“ 

Projekti raames loodav Soomaa haabjakultuuri kaitsekorralduskava saab hakata rakendama enne võimalikku UNESCO tunnustust. Priit-Kalev Parts (Rahvusliku Ehituse Selts): „Ehitame kaitsekorralduskava üles selliselt, et mitmete tegevustega – nt haabjakultuuri süsteemne tutvustamine Soomaa piirkonna kooliõpilastele ning täiendava nõudluse tekitamine haabjaehitusele – saab alustada juba 2020. aastal sõltumata taotluse edasisest käekäigust UNESCO suunal.“  

Projekti #Haabjas2UNESCO tegemistest ja Soomaa haabjakultuurist üldisemalt võib lugeda Eesti Haabjaseltsi veebist haabjas.com.