MTÜ Eesti Haabjaselts ja MTÜ Põlisrahvaste Arengu Keskus esitasid 10. oktoobril ühispöördumise kultuuriminister Indrek Saarele ettepanekuga kaasa aidata Soomaa haabjaehituse esitamisele UNESCO vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja. Täiendavaks põhjenduseks haabja viimiseks UNESCO-sse on ühepuupaatide olulisus paljude soome-ugri hõimurahvaste vaimses kultuuripärandis, mistõttu Soomaa haabja ehitamise tunnustamine UNESCO poolt aitaks kaasa ühepuupaatide ehitamise oskuste väärtustamisele ja edasikestmisele ka Venemaal.

Haabja ehitamise oskus on oluline osa vaimsest kultuuripärandist Soomaal ja laiemalt kogu Pärnu jõgikonnas. MTÜ Eesti Haabjaseltsi eestvedamisel on haabja ehitamine Soomaal kantud Eesti vaimse kultuuripärandi nimistusse. Lisaks esindab haabjaehitus laiemat ühepuupaatide ehitamise traditsiooni, mis on ühine paljudele soome-ugri hõimurahvastele: vepslastele Leningradi oblastis Vepski Les looduspargis, hantidele Handi-Mansi Jugra autonoomses ringkonnas, maridele Mari Chodra rahvuspargis ja mitmetele teistele soome-ugri põlisrahvastele. Ühepuupaatide ehitamise oskus on seega oluline osa nii nende rahvaste kui ka nn soome-ugri maailma ürgsest vaimsest kultuuripärandist, mis vajab täiendavat riiklikku kaitset, et tagada selle traditsiooni edasikestmine ja areng. Seega väärib mite ainult Soomaa haabjas, aga üldisemalt soome-ugri rahvaste ühepuupaadi ehitamise oskus kohta UNESCO inimkonna vaimse kultuuripärandi esindusnimekirjas.




Kuna aga Vene Föderatsioon ei ole ratifitseerinud UNESCO vaimse kultuuripärandi konventsiooni, puudub meie Venemaal asuvatel hõimurahvastel võimalus nomineerida ühepuupaadi ehitamise traditsioon UNESCO nimekirja. Seega tegid MTÜ Eesti Haabjaselts ja MTÜ Põlisrahvaste Arengu Keskus kultuuriminister Indrek Saarele ettepaneku nomineerida Eesti Vabariigi poolt Soomaa haabjaehitus UNESCO inimkonna vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja, võtes arvesse selle traditsiooni olulisust nii Eesti kui ka meie hõimurahvaste jaoks. Soomaa haabjaehituse tunnustamine UNESCO poolt motiveeriks ka ühepuupaadi pärandi kandjaid meie hõimurahvaste seas otsima sellele täiendavat tunnustust ja tuge nii piirkondlikul kui föderaalsel tasandil Venemaal ning looks uusi, sh rahvusvahelisi koostöövõimalusi ühepuupaadi ehitajate ja selle pärandi populariseerijate vahel.

Etepaneku ajakohasus on seotud ka sellega, et 2020. aastal toimub Tartus 8. soome-ugri rahvaste maailmakongress, mis oleks suurepäraseks võimaluseks avalikult välja kuulutada mõni verstapost seoses Soomaa haabjaehituse viimisega UNESCOsse – nt nominatsiooni esitamine Eesti Vabariigi poolt UNESCOsse.

Eesti Haabjaseltsi eestvedaja Aivar Ruukeli hinnangul toetaks haabjaehituse tunnustus UNESCO poolt ka kultuuri- ja loodusturismi arendamist Soomaal: ”UNESCO staatus tõstaks Soomaa kui turismisihtkoha väärtust nii kodu- kui välismaiste külastajate seas ja aitaks kaasa Soomaa haabjaehituse traditsiooni jätkumisele ka järgnevatele põlvkondadele”. MTÜ Põlisrahvaste Arengu Keskus juhataja Oliver Loode sõnutsi tugevdaks haabja viimine UNESCOsse ka Eesti mainet soome-ugri põlisrahvaste seas: ”Ei ole juhus, et tegime selle pöördumise vahetult hõimupäevade eel – sellega rõhutame haabjaehituse soome-ugri pärisosa ja saadame sõnumi ka hõimurahvastele, et ühepuupaadi traditsioon väärib hoidmist ja arendamist.”

Rohkem infot:

Aivar Ruukel (Tel. +372 506 1896, aivar.ruukel@gmail.com)

Oliver Loode  (Tel. +372 513 2992, oliver.loode@uralic.org)